Author Archives: Marita Kutsar

Oleme sallivad semud

Foto: Gerda Marie Paulson

Oleme sallivad semud. Või nüüdseks võib juba öelda isegi, et saime olla, sest kogu projekt on juba läbi viidud.

Väga paljudes klassides on probleemiks võõrkeelt kõnelevate õpilaste ja eesti keelsete õpilaste omavaheline suhtlus. Täpsemini võin öelda, et mingisugust omavahelist suhtlust ei toimugi. Ning meie Paide Hillar Hanssoo põhikooli 8.b pole mingi erand. Niisiis oli sulaselge, et peame midagi ette võtma. Sest kui keegi teine midagi ette ei võta, siis keegi seda ju tegema peab. Selleks, et seda probleemi parandada, kirjutasime valmis projekti, nimeks ,,Sallivad Semud”. Projekti mõte ning eesmärk oli teha klassi ühtsemaks, tuues kokku oma klassi nii eesti keelt rääkivad õpilased, kui ka muukeelsed õpilased. Meie projekti katsejäneseks oli meie oma klass. Projekti tegevused toimusid kolmes plokis oktoobrist detsembrini.

Esimeses plokis toimusid kohtumised endise Valgevene diplomaadiga Leemet Paulsoniga ning Paide teatri näitleja Kirill Havanskiga. Nendest kohtumistest sai igaüks endale midagi uut teada.

Teises plokis toimus klassi omavaheline koosolemine. Jagasime klassi kolmeks. Iga rühm pidi tegema neile antud riigist ning selle kultuurist ülevaate. Seal siis tutvusime Eesti, Venemaa ning Valgevene kultuuridega. Tutvusime just nende kolme kultuuriga, sest meil olid oma klassis just nendest riikidest pärit õpilasi. Pärast kultuuride tutvustusi tegime nende riikide peale Kahooti, et äsjaõpitud teadmisi nende riikide kohta testida. Kuulasime kõigi kolme riigi muusikat ning mängisime traditsioonilisi mänge. Palusime ka mõnel muukeelsel õpilasel rääkida, kust tema täpsemalt pärit on. Lisaks rääkis veel üks eesti keelt kõnelev õpilane oma kogemusest elades ning õppides Belgias.

Kolmandas ning kõige viimases plokis toimus kõigi kolme riigi – Eesti, Venemaa ning Valgevene traditsiooniliste toitudega tutvumine ning nende valmistamine. Seegi kord jagasime klassi kolmeks. Igale rühmale andsime teha kas suupisted, pearoa või siis magustoidu. Õppisime ja saime tuttavaks natuke ka iga riigi rahvatantsuga, mis, kusjuures, polnudki nii lihtsad, kui algul arvata võis.

Plaanime teha sel nädalal klassile küsitlust, kus küsime õpilaste käest küsimusi, mis annab meile märku, kas nende arust klass tundub ühtsem ja kui palju nüüd eesti keelt kõnelevad õpilased, pärast projekti, muukeelsete õpilastega suhtlevad ning vastupidi. Kuigi me pole veel küsitlust jõudnud teha, on meile suuliselt teatatud, et klass tundub juba nüüdseks palju ühtsem, kui kooliaasta alguses.

Projekti rahastati Salliva Kooli, Eesti Õpilasesinduse Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.

Laura Kookmaa
projektijuht

Kunstiajaloo tund toimus KUMUS

Foto: Erakogu

2. detsembril käisime 9. klassiga Kumu kunstimuuseumis. Meile näidati ja räägiti Kumu arhitektuurist ja saime teada, et maa all on neli kunstiliigi hoidlat: maalid, skulptuurid, joonistused paberil ja kaasaegne kunst. Igaks näituseks ehitatakse eraldi ruum, näiteks praegu toimub näitus ,,Egiptuse hiilgus“, milles on välja pandud Niiluse oru kunst (sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused ja skulptuurid).
Giidi kuulates ja mööda maja liikudes kirjutas igaüks endale konspekti, mille sai kujundada giidi antud kleepsudega. Maja näitused tundusid huvitavad, aga aeg surus peale ja pidime kiirustama. Paljud tahavad veel Kumu kustimuuseumit külastada, kuid mitte etteantud programmiga.

Mari Arumäe
õpilane

Laulukaar ühendab muusikat ja laulu armastavaid noori

Foto: Erakogu

Igal aastal korraldatakse üle Järvamaa parimate laululaste vahel võistlus. Lauluvõistluse nimi “Laulukaar” on üsna mitmetähenduslik, aga kindlasti ühendab ta muusikat ja laulu armastavaid 5-19 aastaseid noori inimesi. Võistlus on korraldatud nii, et laupäeval, poofinaalis, valitakse igast vanusegrupist välja 6 parimat lauluesitajat, kes jätkavad pühapäeval, finaalis, juba bändi saatel. Bändiga esinemine tundub väga äge ja unistuste tipp! Tegelikult tekitab see lauljale lisapingeid juurde, sest igale lauljale on bändiga harjutamiseks ainult 10 minutit. Bändile on laul võõras, lauljale jälle on bändi saade hoopis teistsugune kui ta on harjunud. Ja nii kuluvad väärtuslikud minutid üksteisest arusaamisele ja katsetamisele lugu “kokku saada”. Laulja ja bänd enne finaalvõistlust rohkem ei kohtu.

Piret Järvet
laululaste juhendaja

» Loe edasi

Koolis tegutseb minifirma “Minimängud”

Sellel õppeaastal tegutseb meie koolis minifirma “Minimängud”, mille tegevussuunaks on mängude valmistamine. Firmasse kuulub viis 7.a klassi õpilast. 

4. novembril väljastas Junior Achievement Eesti meile tegevusloa. Selleks, et saada tegevusluba, pidime registreerima firma Junior Achievement Eestis ja täitma kõik firma asutamisega seotud nõuded. Soovime toota mänge igavuse peletamiseks, oma teadmiste kontrollimiseks ja nutiseadmetest eemal olekuks.

Eveli Vahesalu
MF Minimängud juht

Anname nööpidele uue elu

Foto: Kristi Teder

Koolipere osaleb Paide linna rahvusvahelises projektis “Circular Based”, mille eesmärgiks on käsitleda jäätmete kogumise ja ringlussevõtu uunedusi. 

Seoses projektiga viidi kooli 4.-9. klasside õpilaste hulgas läbi küsitlus, et kaardistada õpilaste teadlikkust jäätmete sorteerimisest ja jäätmete ringlussevõtu võimalustest. Küsitlus viiakse läbi ka peale projekti lõppu, et oleks võimalik uurida projekti mõju.

Tänu projektile kohtuvad õpilased erinevate külalistega, koguvad vanapaberit, loovad taaskasutatavatest materjalidest uuskasutust ning viivad läbi prügimaja ideekonkursi.

Samuti külastavad õpilased Väätsa prügilat ja Räpina paberivabrikut, loomemaja ja muuseumit.

Õpilased on alustanud nööpide uuskasutust, et vanale materjalile uus elu anda.

Marita Kutsar
huvijuht

Kiusamisteemaline projektipäev

27. novemberil toimus tavapäraste koolitundide asemel projektipäev. Nimelt osalesid õpilased erinevates tegevuses, et ennetada koolikiusamist.

1.-5. klasside õpilastele viisid kooli T.O.R.E. ringi noored läbi töötubasid, mille käigus räägiti erinevates rollidest, porbleemide lahendamisest ja sellest, mis on kiusamine. Samuti viisid neile õpilastele õpetajad läbi KiVa (kiusamisest vabaks!) koolitunnid.

6.-9. klasside õpilased vaatasid Ilmar Raag filmi “Klass” ning arutlesid pikalt nähtu üle. Otsiti võimalike lahendusi, et ennetada stsenaariumit, millega film päädis.

Samuti käis 6.-9. klasside õpilastele läbi Zoomi oma kogemusi jagmas Natali Marie Ernits, kes on ise olnud nii kiusaja kui kiusatava rollis.

Peaukse juures ole üleval ka tänulikkuse tahvel, kus kõigil oli võimalik panna kirja oma mõtted selle kohta, mille üle nad tänulikud on.

Marita Kutsar
huvijuht

“Sallivad Semud” projekti klassikohtumine

Foto: Gerda Marie Paulson

Reedel korraldasime oma klassile (8.b) klassikohtumise projekti “Sallivad Semud” raames.

Kogu projekti mõte on teha klass ühtsemaks, tuues kokku eestikeelsed kui ka muukeelsed õpilased.

Jagasime klassi kolmeks suureks rühmaks: Valgevene, Eesti ning Venemaa.

Üritus toimus eelmisel reedel (20. november) kell neli, seal pidi iga rühm antud riigi kultuuri ning tavasid tutvustama.

Peale erinevate riikide kultuuride tutvustusi ning uute teadmiste omandamisi, me mängisime erinevaid mänge, suhtlesime muukeelsete õpilastega, kuulasime nende tutvustusi, tegime viktoriine ja Kahoote ning palju muud huvitavat.

Aeg lendas tohutult kiiresti ning klassikohtumine venis isegi veidi pikemaks, kui me algul planeerinud olime. Kuid sellest hoolimata kõigile see siiski meeldis ning mõne arvates oleks see võinud isegi kauem kesta.

Kuigi üritus oli vaid kolm tundi pikk, tundsime klassina end juba palju ühtsemana.

Laura Kookmaa
projektijuht

Kaheksandikud töövarjutasid

Foto: Erakogu

Töövarjunädala raames olid nelikümmend üks kaheksandate klassde õpilast kooli erinevate ametite esindajate töövarjudeks. Kümme kooli töötajat jagasid oma töötunde õpilastega. Uuriti, milliseid ülesandeid tuleb valitud ametis täita; kus on võimalik tööks vajalikku eriala omandada; mis on mõjutanud ameti valikut; mis on ameti juures meeldiv ja mis mitte.

Oma tööd tutvustasid kooli direktor, juhi abi, huvijuht, administraator, ITspetsialist, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed, raamatukoguhoidja ja klassiõpetaja. Töövarjuks oldi vaid 45 minutit. Lühikese aja jooksul said õpilased neid huvitanud küsimustele vastused. Mitmelgi korral ei osatud arvata, milliseid erinevaid ülesandeid mingis ametis täita tuleb. Töövarjutunnis saadi teada mõndagi huvitavat. Õpilastele tund meeldis.

Aitäh, töötajatele, kes oma päeva jagasid.

Kersti Laastau
karjäärikoordinaator

 

Saalihoki kariakvõistlused tõid poodiumikohti

Foto: Erakogu

Novembri alguses toimusid Järvamaa koolide saalihoki karikavõistlused Imaveres. Võistlemas käisid õpilased 6.-9. klasside ja 3.-5. klasside arvestuses.

6.-9. klasside arvestuses saavutasid meie kooli tütarlapsed väga tihedas konkurentsis tubli II koha ja sama vanusegrupi poisid IV koha. Kooli esindasid: Anette Frida Evardi, Elina Liiv, Sheril Tankler, Grete Torp, Laura Kookmaa, Kaspar Ivanov, Radion Trofimov, Mattias Jenas, Mikk Martsepp, Hugo Kaur Leht, Kasper Gregor Uussalu ja Tauri Tupits.
3.-5. klasside arvestuses saavutasid poisid I koha ja tüdrukud IV koha. Võistkonda kuulusid: Marten Kiuru, Andreas Põder, Henri Larven, Gert Gregor Söörd, Kristen Seeberg, Rasmus Soo, Keiro Stevon Tegelmann, Lisandra Saar, Carolin Kirs, Grete Õitspuu, Luisa Mirell Ivanov ja Martha Sofie Viilup. Parima mängija tiitli pälvis seekord Paide Hillar Hanssoo PK õpilane Rasmus Soo. 

Kiitus tublidele võistlejatele!

Karin Kitt ja Andres Siilak
õpetajad

Õppeprogrammi käigus tutvuti mageveekaladega

Foto: Erakogu

Õpilastes looduse vastu huvi hoidmise ja tõstmise eesmärgil läbi viidud KIK projekt „Väike kena kohakene“ hõlmas endas Eestimaa looduse tundmaõppimist ning lugupidamist kõigi elusolendite vastu.

Õppeprogrammi käigus tutvuti Eesti mageveekaladega ja õpiti neid üksteisest eristama. Õpiti kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistasid õpilased kalade määramise oskusi ning õppisid kalapüügi ja sellega seotud nõudeid.

Õpilased analüüsisid kalade meelte olulisust ja eripära seoses veekeskkonnaga. Räägiti kaitsealustest liikidest ning võõrliikidest ja nende mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ja kooslustele. Tutvutati ka säästva kalastamise ja kalanduse põhimõtteid. Aktiivõppevahendite kasutamise üheks eesmärgiks oli õpilaste rühmas tegutsemise oskuste arendamine.

Rojekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 6000 euroga.

Kristi Hints
projekti eestvedaja

 

1 2 3 4 5 6 23