Oleme sallivad semud 07. Dezember erlend.savolainen
Oleme sallivad semud. Või nüüdseks võib juba öelda isegi, et saime olla, sest kogu projekt on juba läbi viidud.
Väga paljudes klassides on probleemiks võõrkeelt kõnelevate õpilaste ja eesti keelsete õpilaste omavaheline suhtlus. Täpsemini võin öelda, et mingisugust omavahelist suhtlust ei toimugi. Ning meie Paide Hillar Hanssoo põhikooli 8.b pole mingi erand. Niisiis oli sulaselge, et peame midagi ette võtma. Sest kui keegi teine midagi ette ei võta, siis keegi seda ju tegema peab. Selleks, et seda probleemi parandada, kirjutasime valmis projekti, nimeks ,,Sallivad Semud”. Projekti mõte ning eesmärk oli teha klassi ühtsemaks, tuues kokku oma klassi nii eesti keelt rääkivad õpilased, kui ka muukeelsed õpilased. Meie projekti katsejäneseks oli meie oma klass. Projekti tegevused toimusid kolmes plokis oktoobrist detsembrini.
Esimeses plokis toimusid kohtumised endise Valgevene diplomaadiga Leemet Paulsoniga ning Paide teatri näitleja Kirill Havanskiga. Nendest kohtumistest sai igaüks endale midagi uut teada.
Teises plokis toimus klassi omavaheline koosolemine. Jagasime klassi kolmeks. Iga rühm pidi tegema neile antud riigist ning selle kultuurist ülevaate. Seal siis tutvusime Eesti, Venemaa ning Valgevene kultuuridega. Tutvusime just nende kolme kultuuriga, sest meil olid oma klassis just nendest riikidest pärit õpilasi. Pärast kultuuride tutvustusi tegime nende riikide peale Kahooti, et äsjaõpitud teadmisi nende riikide kohta testida. Kuulasime kõigi kolme riigi muusikat ning mängisime traditsioonilisi mänge. Palusime ka mõnel muukeelsel õpilasel rääkida, kust tema täpsemalt pärit on. Lisaks rääkis veel üks eesti keelt kõnelev õpilane oma kogemusest elades ning õppides Belgias.
Kolmandas ning kõige viimases plokis toimus kõigi kolme riigi - Eesti, Venemaa ning Valgevene traditsiooniliste toitudega tutvumine ning nende valmistamine. Seegi kord jagasime klassi kolmeks. Igale rühmale andsime teha kas suupisted, pearoa või siis magustoidu. Õppisime ja saime tuttavaks natuke ka iga riigi rahvatantsuga, mis, kusjuures, polnudki nii lihtsad, kui algul arvata võis.
Plaanime teha sel nädalal klassile küsitlust, kus küsime õpilaste käest küsimusi, mis annab meile märku, kas nende arust klass tundub ühtsem ja kui palju nüüd eesti keelt kõnelevad õpilased, pärast projekti, muukeelsete õpilastega suhtlevad ning vastupidi. Kuigi me pole veel küsitlust jõudnud teha, on meile suuliselt teatatud, et klass tundub juba nüüdseks palju ühtsem, kui kooliaasta alguses.
Projekti rahastati Salliva Kooli, Eesti Õpilasesinduse Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
Laura Kookmaa
projektijuht
Väga paljudes klassides on probleemiks võõrkeelt kõnelevate õpilaste ja eesti keelsete õpilaste omavaheline suhtlus. Täpsemini võin öelda, et mingisugust omavahelist suhtlust ei toimugi. Ning meie Paide Hillar Hanssoo põhikooli 8.b pole mingi erand. Niisiis oli sulaselge, et peame midagi ette võtma. Sest kui keegi teine midagi ette ei võta, siis keegi seda ju tegema peab. Selleks, et seda probleemi parandada, kirjutasime valmis projekti, nimeks ,,Sallivad Semud”. Projekti mõte ning eesmärk oli teha klassi ühtsemaks, tuues kokku oma klassi nii eesti keelt rääkivad õpilased, kui ka muukeelsed õpilased. Meie projekti katsejäneseks oli meie oma klass. Projekti tegevused toimusid kolmes plokis oktoobrist detsembrini.
Esimeses plokis toimusid kohtumised endise Valgevene diplomaadiga Leemet Paulsoniga ning Paide teatri näitleja Kirill Havanskiga. Nendest kohtumistest sai igaüks endale midagi uut teada.
Teises plokis toimus klassi omavaheline koosolemine. Jagasime klassi kolmeks. Iga rühm pidi tegema neile antud riigist ning selle kultuurist ülevaate. Seal siis tutvusime Eesti, Venemaa ning Valgevene kultuuridega. Tutvusime just nende kolme kultuuriga, sest meil olid oma klassis just nendest riikidest pärit õpilasi. Pärast kultuuride tutvustusi tegime nende riikide peale Kahooti, et äsjaõpitud teadmisi nende riikide kohta testida. Kuulasime kõigi kolme riigi muusikat ning mängisime traditsioonilisi mänge. Palusime ka mõnel muukeelsel õpilasel rääkida, kust tema täpsemalt pärit on. Lisaks rääkis veel üks eesti keelt kõnelev õpilane oma kogemusest elades ning õppides Belgias.
Kolmandas ning kõige viimases plokis toimus kõigi kolme riigi - Eesti, Venemaa ning Valgevene traditsiooniliste toitudega tutvumine ning nende valmistamine. Seegi kord jagasime klassi kolmeks. Igale rühmale andsime teha kas suupisted, pearoa või siis magustoidu. Õppisime ja saime tuttavaks natuke ka iga riigi rahvatantsuga, mis, kusjuures, polnudki nii lihtsad, kui algul arvata võis.
Plaanime teha sel nädalal klassile küsitlust, kus küsime õpilaste käest küsimusi, mis annab meile märku, kas nende arust klass tundub ühtsem ja kui palju nüüd eesti keelt kõnelevad õpilased, pärast projekti, muukeelsete õpilastega suhtlevad ning vastupidi. Kuigi me pole veel küsitlust jõudnud teha, on meile suuliselt teatatud, et klass tundub juba nüüdseks palju ühtsem, kui kooliaasta alguses.
Projekti rahastati Salliva Kooli, Eesti Õpilasesinduse Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
Laura Kookmaa
projektijuht
