Kui meie oleme möödunud kuudel pidanud kodus kõiki aineid iseseisvalt õppima, siis õpetajate olukord pole samuti kiita olnud. Distantsõppel on nii häid kui ka halbu külgi. Uurisime toimetuse liikmetega nende arvamusi praeguse olukorra kohta.

Õppeained on erineva kaaluga ja seepärast on loomulik, et kehalise kasvatuse õpetaja ei muretsenud nii palju, kui näiteks inglise keele või eesti keele õpetaja. Näiteks Diana Valtini ning ka teiste üheks kõige suuremaks mureks oli osa õpilaste n-ö ärakadumine, tähtaegadest mitte kinni pidamine ning tööde üldse mitte esitamine. „Tagantjärele tehtud töid on väga tüütu taga otsida,” rääkis õpetaja Valtin. Sellepärast pole üllatus, et suurem osa õpetajatest nimetas parimaks nipiks päevaplaani järgimist. Karin Kitt selgitas: „Soovitaksin ikka tõusta enne kella kaheksat ja alustada õppimisega, kuna hommikul on meeled ärksamad ja puhanud.” Õpetaja Valtini arvates aitaks selle nipi rakendamine ree peal püsida, sest muidu kaob järg hoopis. Selgus, et ka õpetajad ise järgivad seda nippi, et mitte päev läbi tööd teha.

Info kogusid kooli ajalehe OliOn toimetus
Teksti kirjutasid ja tsitaadid valisid Laura Kookmaa ja Ana Claudia Klausen

» Loe edasi

Foto: Erakogu

Kooli 9.a klassi õpilane Alexandra Lisette Pere valmistas koolile maleteemalise teose, mis on üleval kooli seinal ning mis jõudis ka kooli märkmiku kaanele.

Töö on inspireeritud maleruudustikust ning malenuppude liikumistest. Lausena on teoses kujutatud: “Mõtle samm ette”. 
Vasakul pool on teoses ära toodud kolm malenuppu, mille järgi tuleb lauset nuputama hakata. Lähtuvalt nuppude sammustikust malelaual on võimalik lausele jälile jõuda.

Teoseni jõudis Alexandra Lisette tänu sellele, et õpilasesindusel oli soov kaunistada koolimaja uksi ja seinasid, et koolikeskkonda hubasemaks muuta.

Marita Kutsar
huvijuht

Foto: Andrus Kopliste

Kevad on teistmoodi õppimise aeg. Seekord lõimisid õpetajad Mariell Kollin, Karin Kitt, Kristi Teder ja Urmas Mäenurm oma õppeained (loodusõpetus, käsitöö, tehnoloogiaõpetus, kehaline kasvatus) ühe teema alla. Eesmärgiks oli, et laps õpiks tundma looduses taimi ja leidma ideid loovuse arendamiseks ning oleks aktiivne liikuja.

Projektitöö toimus kolm nädalat. Selle käigus: õpiti tundma rabataimi, leidma neid looduses, otsiti erinevaid loodusmaterjale ja ideid taieste meisterdamiseks. Kogu tegevus toimus õues värskes õhus liikudes. Matkati Mündi rabas, järve ääres, parkides ning linnaäärses metsas.

Kristi Teder
õpetaja

» Loe edasi

Foto: Rasmus Peets

Kuuendal mail osalesid 4.a klassi õpilased Zoomis ajakirja Hea Laps loovkirjutamise tunnis. Ajakirja peatoimetaja Kätlin Vainola tutvustas maikuu numbrit ning julgustas õpilasi oma loomingut avaldama. Tunnis raames valmisid fantaasialood unistuste maast ning kuulutusest, mis kutsub sinna reisile.

Fotol Rasmus Peetsi spordimaal.

Heli Prii
õpetaja

Foto: Helen Soots

Distantsõppe käigus annavad lapsevanemaid lastele loovaid ülesandeid, et üheskoos sisukalt aega veeta, siin ülevaade ühest toredast ülesandest.

Lapsevanem Helen: Minu esmaseks ülesandeks oli leida võimalikult ohutu koht looduses, et see mäng läbi viia. Omavahel arutledes otsustasime Paide tehisjärve kasuks, et sealne ümbrus prügist puhtaks korjata. Oluline oli kindlasti värskes õhus liikuda ning teha loodusele ka üks meeldiv pai. Läbi selle tegevuse õpib ju laps ka ümbritsevas keskkonnas hoolivalt käituma. Kodukoha looduse väärtustamine oli üks eesmärkidest. Prügibingo tabeli leidsin ma interneti avarustest. Iga leitud prügiese tuleb lehel maha kriipsutada ja kilekotti korjata. Seda mängu võib läbi viia ka võistlusena, aga oluline on ka hilisem arutelu leitust ning selle mõjust loodusele. Selleks ei ole muud vaja, kui: bingotabel, pliiats, kilekott, kindad ning hea tuju 🙂

Helen Sootsi
lapsevanem

Kui sa tunned, et soovid töötada kaasaegse õpikeskkonnaga majas ja oled avatud haridusuuendustele, siis

Foto: Marianne Kalvik

Kui praegu naudivad õpilased juba kevadist koolivaheaega, siis eelmisel nädalal pidasid OliOni ajakirjanikud päevikut, mida jagavad siin lugejatega.

Laupäev, 11. aprill

Ärkasin kella üheksast. Algul arvasin, et ärkasin palju hilisemal kellaajal, sest olin reedel õhtul üpris kaua üleval passinud. Pärast hommikusööki ja majapidamistöid vaatasin internetist Tõnis Niinemetsa stand-up komöödiat „Ämbrisse astumise ajastu”. Oli raske etenduse salvestust korralikult tööle saada.  Kord ei näidanud televiisor pilti, siis katkes internetiühendus, kuid lõpuks sai selle enam-vähem korda ning komöödia sai hea meelega vaadatud. Muud erilist laupäeval ei toimunud, ajasin sõpradega neti teel juttu ja kirjutasin selle päeva kokkuvõtte valmis. (A. C. K.)

» Loe edasi

Distantsõppe perioodil kasutavad kõik õpilased igapäevaselt digivahendeid, et õppida. Läbi Stuudiumi keskkonna saadaks iseseisvaid ülesandeid, millega kodus tuleb hakkama saada.

Nii suur digipööre on koolide jaoks arenguhüpe, nii õpilased kui ka õpetajad avastavad iga päev uusi võimalusi, kuidas paremini uut teemat õpetada või erinevaid ülesandeid noortele ettevalmistada.

Suure digimaailma avastamise juurde käivad ka ohud, millest ei õpetajad, noored ega lapsevanemad ei pruugi veel teadlikud olla. Õpilasesinduse liige Alina mõtestas enda jaoks suurimad ohud, mis praegusel distansõppe perioodil võivad digimaailmas esineda ning tegi neist plakatid, et kooli sotsiaalmeediakanalites jagada.

Plakatid Alina Simmer.

Huvijuht
Marita Kutsar

Me otsustasime viimases OliOni numbris avaldada ristsõna, milles olid põhiliselt küsimused oma kooli ja Paide kohta. Tundus, et huvi oli suur, nii et me paljundasime lehte veel mitu korda juurde. Ka peaaegu lahendatud ristsõnu nägime siin-seal. Panime valvelauale lahendatud ristsõnade jaoks kasti.
Nägime palju vaeva ja tegime rasket tööd ning ootasime lahendatud ristsõnu. Lootsime teha loo nende õpilastega, kes selle õigesti lahendasid, ja isegi õigesti vastanute vahel väikesed auhinnad loosida. Aga mis siis juhtus? Me ootasime ja lootsime, aga lõpuks ei saanud ühtegi lahendatud ristsõna tagasi. Kast jäi tühjaks.
Kas tõesti ei tea meie õpilased midagi oma kooli ega linna kohta? Ometi ma tean, et nad on piisavalt targad, et seda ristsõna lahendada. Küsimus MIKS jääb. Ma loodan, et järgmine kord, kui midagi sellist teeme, on lahendajaid ja ka neid, kes julgevad vastused postitada. Avaldame siin selle ristsõna lahenduse.

Robi Abel
õpilane