Foto: Marianne Kalvik

Kui praegu naudivad õpilased juba kevadist koolivaheaega, siis eelmisel nädalal pidasid OliOni ajakirjanikud päevikut, mida jagavad siin lugejatega.

Laupäev, 11. aprill

Ärkasin kella üheksast. Algul arvasin, et ärkasin palju hilisemal kellaajal, sest olin reedel õhtul üpris kaua üleval passinud. Pärast hommikusööki ja majapidamistöid vaatasin internetist Tõnis Niinemetsa stand-up komöödiat „Ämbrisse astumise ajastu”. Oli raske etenduse salvestust korralikult tööle saada.  Kord ei näidanud televiisor pilti, siis katkes internetiühendus, kuid lõpuks sai selle enam-vähem korda ning komöödia sai hea meelega vaadatud. Muud erilist laupäeval ei toimunud, ajasin sõpradega neti teel juttu ja kirjutasin selle päeva kokkuvõtte valmis. (A. C. K.)

» Loe edasi

Distantsõppe perioodil kasutavad kõik õpilased igapäevaselt digivahendeid, et õppida. Läbi Stuudiumi keskkonna saadaks iseseisvaid ülesandeid, millega kodus tuleb hakkama saada.

Nii suur digipööre on koolide jaoks arenguhüpe, nii õpilased kui ka õpetajad avastavad iga päev uusi võimalusi, kuidas paremini uut teemat õpetada või erinevaid ülesandeid noortele ettevalmistada.

Suure digimaailma avastamise juurde käivad ka ohud, millest ei õpetajad, noored ega lapsevanemad ei pruugi veel teadlikud olla. Õpilasesinduse liige Alina mõtestas enda jaoks suurimad ohud, mis praegusel distansõppe perioodil võivad digimaailmas esineda ning tegi neist plakatid, et kooli sotsiaalmeediakanalites jagada.

Plakatid Alina Simmer.

Huvijuht
Marita Kutsar

Me otsustasime viimases OliOni numbris avaldada ristsõna, milles olid põhiliselt küsimused oma kooli ja Paide kohta. Tundus, et huvi oli suur, nii et me paljundasime lehte veel mitu korda juurde. Ka peaaegu lahendatud ristsõnu nägime siin-seal. Panime valvelauale lahendatud ristsõnade jaoks kasti.
Nägime palju vaeva ja tegime rasket tööd ning ootasime lahendatud ristsõnu. Lootsime teha loo nende õpilastega, kes selle õigesti lahendasid, ja isegi õigesti vastanute vahel väikesed auhinnad loosida. Aga mis siis juhtus? Me ootasime ja lootsime, aga lõpuks ei saanud ühtegi lahendatud ristsõna tagasi. Kast jäi tühjaks.
Kas tõesti ei tea meie õpilased midagi oma kooli ega linna kohta? Ometi ma tean, et nad on piisavalt targad, et seda ristsõna lahendada. Küsimus MIKS jääb. Ma loodan, et järgmine kord, kui midagi sellist teeme, on lahendajaid ja ka neid, kes julgevad vastused postitada. Avaldame siin selle ristsõna lahenduse.

Robi Abel
õpilane

Foto: Margit Udam

Foto: Margit Udam

Algklasside laste jaoks annab distantsõpe võimaluse teha erinevaid õpiülesandeid, mis hõlavad endas mitut õppeainet. Nii teevad näiteks 3. klasside õpilased tööõpetuse tundides linnupuure, mille hiljem õue üles riputavad ning seejuures tuvastavad, millised linnud nende koduõuel käivad. Fotol 3.a klassi õpilased Marko ja Martin Udam.

Peame oluliseks, et erinevad õppeained oleksid lõimitud, seda eriti praeguse distantsõppe perioodi kontekstis. Näeme, et algklassidel tuleb õpeainete lõimumine hästi välja ning õpilased naudivad saadud ülesannete lahendamist.

Ainete lõimumine annab võimaluse ühe ülesande lahendamise käigus rakendada erinevatest ainetest saadud teadmisi. Seeläbi tekib noortel tervikpilt erinevatest valdkondadest ning arusaam, miks on näiteks matemaatikat tarvis linnumaja ehitamise juures.

Marita Kutsar
huvijuht

Foto: Marge Matikainen

Tallinna Maleklubi kuuenda noorte kiirturniiride sarja IV etapp toimus 11. aprillil elektrooniliselt veebikeskkonnas vint.ee.
Kolmel paralleelturniiril osales 78 õpilast. Mängiti 7 vooru mõtlemisajaga 15+15 minutit partiile aja lisandusega 3 sekundit käigule.
Meie koolist mängis sellel võistlusel viis õpilast.
Hiilgavalt esines Grete Õitspuu, kes saavutas 14-aastaste õpilaste turniiril viie võiduga hinnatava 6. koha, olles samas parimaks neiuks. Osalejaid oli selles vanusegrupis 31.
Hästi esinesid ka Roger Rosme ja Miko Moppel. Mõlemad võitsid kolm mängu. Roger oli selle tulemusega 10-a hulgas 18. (27 võistlejat) ja Miko 18-a turniiril 13. (20 mängijat).
Pildil Grete Õitspuu.

Toomas Mihkelev
õpetaja

Kui tavaliselt toimub e-etteütlus emakeelepäeval, siis sel aastal oli see eriolukorra tõttu lükatud reedele, 3. aprillile. Vikerraadio kodulehel oli kirjas, et etteütlus on jõukohane alates 9. klassist, kuid proovida võivad nooremadki. Võisteldi erinevates kategooriates. Meie õpilaste hulgas oli proovijaid ka 7. ja 8. klasside õpilaste seas.
Selle aasta etteütluse teemaga tehti kummardus Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale ja Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. sünnipäevale.

“Tekst loeti ette üsna kiiresti,” tunnistas Elsa-Maris (8.b), “nii et oli raske mõnd sõna kuulda.” Ka Merlin (9.b) pidas kirjutamist keeruliseks, aga kuna töö sai mitu korda üle lugeda, siis polnud tema sõnul viga. Marleene (7.b) rääkis, et tal oli kiire tempo tõttu mõne võõrsõnaga raskusi, aga kui ta hiljem need ära kontrollis, selgus, et enamik vigu olid tingitud möödakuulmisest.

Lõuna ajal avaldati ka teksti korrektne kirjapilt. Igale etteütluse kirjutajale saadetakse elektronposti teel tagasiside tema töö kohta.

Foto: Anne Kivimäe

Mõnda otsa pidi kurioosselgi kombel võttis Asutav Kogu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.  Ehkki Kross on üle ilma tuntud baroksete ajalooteemaliste epopöadega, leidub vaevalt maarjamaalast, kes poleks lugenud, kuidas asutakse teele küll õhupallide ja dirižaablitega, küll bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega, et avastada jalatäitki maad südame ja mõtte tarvis.
Paistab, et Kross kui eesti kirjanduse Eiffeli torn mõtles ühtepuhku eestlaste vastuokssele ja vahest privilegeeritudki asendile ajalooraamatus.
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem miljonirahvana omaenda seadusesõnaks lugeda eesti luulet! 

Anne Kivimäe
õpetaja

Kodunduse õppeainesse mahuvad kõik teemad, mis kuuluvad ühe hubase ja kauni kodu juurde. Sel aastal on meie lastel eriline võimalus, näidata kui usinasti nad kodus toimetavad: koristavad, keedavad, küpsetavad, jne. Õpilastele saab paremini selgeks, et ka erinevad õppeained on omavahel seotud. Kodunduse tunni teemades on lõimunud terviseõpetus, matemaatika, loodusõpetus, informaatika, eesti keel, kunst, geograafia, muusika, kehaline kasvatus.

Tüdrukud lasevad fantaasial lennata. See teeb õpetajale rõõmu.

Kristi Teder
õpetaja

Foto: Erakogu

Liikumisõpetajad on õpilastele püstitanud erinevaid väljakutseid, et noored distantsõppe ajal saaksid teha vaheldusrikkaid tegevusi ning liikuda.

Siin on näide 6. klassi õpilasest. Lähteülesandena tuli õpilastel teha looduses sporti ning olla selle juures loovad. Hanna Liisa Aarelo lõi väljas endale võimalused, et sooritada tõkkejooksu ning ta leidis võimaluse, et teha seda koos kepphobusega. Peab tõdema, et väga loov lähenemine.

1. klassi õpilasel Roger Rosmel oli liikumisõpetuses ülesanne leida erinevaid viise liikumiseks. Noor saatis õpetajatele video, kus ta oli endale õue loonud takistusraja ning läbib seda. Taaskord väga originaalne lähenemine.

Terves kehas terve vaim!

Liikumisõpetajad
Karin Kitt, Annely Põder