Panime end proovile e-etteütluse kirjutamises

Kui tavaliselt toimub e-etteütlus emakeelepäeval, siis sel aastal oli see eriolukorra tõttu lükatud reedele, 3. aprillile. Vikerraadio kodulehel oli kirjas, et etteütlus on jõukohane alates 9. klassist, kuid proovida võivad nooremadki. Võisteldi erinevates kategooriates. Meie õpilaste hulgas oli proovijaid ka 7. ja 8. klasside õpilaste seas.
Selle aasta etteütluse teemaga tehti kummardus Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale ja Eesti Vabariigi põhiseaduse 100. sünnipäevale.

“Tekst loeti ette üsna kiiresti,” tunnistas Elsa-Maris (8.b), “nii et oli raske mõnd sõna kuulda.” Ka Merlin (9.b) pidas kirjutamist keeruliseks, aga kuna töö sai mitu korda üle lugeda, siis polnud tema sõnul viga. Marleene (7.b) rääkis, et tal oli kiire tempo tõttu mõne võõrsõnaga raskusi, aga kui ta hiljem need ära kontrollis, selgus, et enamik vigu olid tingitud möödakuulmisest.

Lõuna ajal avaldati ka teksti korrektne kirjapilt. Igale etteütluse kirjutajale saadetakse elektronposti teel tagasiside tema töö kohta.

Foto: Anne Kivimäe

Mõnda otsa pidi kurioosselgi kombel võttis Asutav Kogu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu selsamal 1920. aastal, kui sündis Jaan Kross, pärastine Tartu ülikooli õigusteaduskonda immatrikuleeritu.  Ehkki Kross on üle ilma tuntud baroksete ajalooteemaliste epopöadega, leidub vaevalt maarjamaalast, kes poleks lugenud, kuidas asutakse teele küll õhupallide ja dirižaablitega, küll bi-, mono-, aero- ja hüdroplaanidega, et avastada jalatäitki maad südame ja mõtte tarvis.
Paistab, et Kross kui eesti kirjanduse Eiffeli torn mõtles ühtepuhku eestlaste vastuokssele ja vahest privilegeeritudki asendile ajalooraamatus.
Sestap, sajand pärast kaht ajaloolis-kultuurilist verstaposti, pidagem miljonirahvana omaenda seadusesõnaks lugeda eesti luulet! 

Anne Kivimäe
õpetaja