Distantsõppel on nii häid kui halbu külgi

Kui meie oleme möödunud kuudel pidanud kodus kõiki aineid iseseisvalt õppima, siis õpetajate olukord pole samuti kiita olnud. Distantsõppel on nii häid kui ka halbu külgi. Uurisime toimetuse liikmetega nende arvamusi praeguse olukorra kohta.

Õppeained on erineva kaaluga ja seepärast on loomulik, et kehalise kasvatuse õpetaja ei muretsenud nii palju, kui näiteks inglise keele või eesti keele õpetaja. Näiteks Diana Valtini ning ka teiste üheks kõige suuremaks mureks oli osa õpilaste n-ö ärakadumine, tähtaegadest mitte kinni pidamine ning tööde üldse mitte esitamine. „Tagantjärele tehtud töid on väga tüütu taga otsida,” rääkis õpetaja Valtin. Sellepärast pole üllatus, et suurem osa õpetajatest nimetas parimaks nipiks päevaplaani järgimist. Karin Kitt selgitas: „Soovitaksin ikka tõusta enne kella kaheksat ja alustada õppimisega, kuna hommikul on meeled ärksamad ja puhanud.” Õpetaja Valtini arvates aitaks selle nipi rakendamine ree peal püsida, sest muidu kaob järg hoopis. Selgus, et ka õpetajad ise järgivad seda nippi, et mitte päev läbi tööd teha.

Info kogusid kooli ajalehe OliOn toimetus
Teksti kirjutasid ja tsitaadid valisid Laura Kookmaa ja Ana Claudia Klausen

Päris „populaarseks” probleemiks osutus ka see, et teemade selgeks õpetamine on palju raskem, kui õpetajal ei ole võimalik teha seda teemat näost näkku selgitades ja ette näidates. Videotunde on vastajad küll teinud, aga näiteks käelist tegevust nõudvates ainetes sellest palju abi pole. „Kindlasti on neid, kes nautisid koduõpet, samas on ka neid, kellele oleks rohkem meeldinud koolis olla,” kirjutas õpetaja Mäenurm. Ka meie arvates osutub üksinda õppimine vahel keeruliseks, sest õpetajatel pole võimalik õpilastele otse selgitada. On küll võimalus läbi sõnumite ja videokõnede õpilastega suhelda, kuid see ei ole nii tõhus kui näost näkku rääkimine.

Kõige sellega on seotud õpilaste motiveerimise teema. Hoopis kergem oleks edasi liikuda, kui õpilased suudaksid ennast ise õppimisega järje peal hoida. „Oli neid, kellele mõjus minu kiitev kommentaar innustavalt ja sellest jätkus mitmeks nädalaks,” rääkis õpetaja Kivimäe. „Teisele ei aidanud ka pikad kirjad kirjavahetuse kaudu.”

Aga ega distantsõppega ainult miinused kaasnenud – olid ka mõned positiivsed küljed. Õpetajad tõid välja, et kodus sai teha koolitöid omas tempos ning oli veidi pingevabam. Arvuti taga oli küll tüütu istuda, aga materjale otsides oli aega ringi vaadata. Reet Mändla kirjutas, et „Distantsõppe ajal avasid oma materjalidele ligipääsu mitmed muuseumid. Mina kasutasin näiteks Energia avastuskeskuse materjale. Youtube´ist leidsin ka palju põnevat.” Õpetaja Kivimäe sai rahulikult õppida tööde koostamist ja kasutamist Innove eksamite infosüsteemi keskkonnas ning ka Opiqu erinevaid võimalusi oskab ta enda sõnul nüüd paremini kasutada.

Toimetuse liikmete arvates on üks miinus-pluss see, et kunagi ei tea ette, mis koolipäevast saab. Kui näiteks tavaline koolipäev on õpilastel kella kaheni, siis vahel on distantsõppe ajal võimalik koolipäev lõpetada varem, samas vahel võib see pikemaks venida – oleneb, kui palju keegi õppida annab. Iseenesest meile meeldib, et saab oma tempos õppida ning koolitöid teha. See on suur pluss.