Õpetaja Ingrit jagab kogemusi Saksamaalt

Heinrich-Zille Põhikool Berliinis on justnimelt tubli kaasav kool, kus enamik kaasatutest on teisest keele- ja kultuuriruumist õppijad. Neist suurem osa on juba mitmendat põlve elavad Türgi taustaga lapsed, kes tundsid end koolis väga hästi ja keeleprobleeme neil enamasti ei olnud, seega nad ei vajanud erilisi kohanemisprogramme, kuid oli ka äsja saabunud muukeelseid, sealhulgas ka sõjapõgenikke Lähis-Idast, kes olid tõhustatud toe õppel, mis tähendas 6-kuulist keeleõppe programmi väikestes rühmades ja kes osalesid ühendatud õppes klassiga näiteks loovainetes ja liikumistundides.

Sealses koolis olles, mõistsin, kuivõrd oluline roll on koolil, mis teeb võimalikuks lapse emakeele, minatunnetuse ja kultuuri säilitamise, aidates tal samas kohaneda ka asukohamaa ehk siis saksa keele ja kultuuriga. Nägin, et kooli käes on võti, mis peab võimaldama selle, et toimuks rikastumine, mitte vaestumine läbi põliskeele ja kultuuri välja juurimise. Berliini koolil on mitmeid programme, kuidas vähemuskultuure kaasata ja eelarvamusi mahendada. Läbi rollimängude, keelelise teadlikkuse seminaride, eelarvamusi vähendavate ürituste ja klassis läbiviidavate arutelude (Klassenrat) õpetatakse maailmade keelte paljususe loomulikkust ja väärtuslikkust.

Loe lisa siit.

Ingrit Talvist
õpetaja