22. juuni – 26. juuni on maja avatud kell 8.00-13.00

29. juuni – 11. august on maja SULETUD

12. august – 31. august on maja avatud kell 8.00-13.00

Oma kooli päeva aktus kolis veebi

Traditsiooniliselt lõpetab õppeaasta kogu koolipere ja lastevanemate ühissündmus Oma kooli päev, mille käigus peetakse üheskoos tore tantsu- ja lauluaktus, kiidetakse tublisid õpilasi ja õpetajaid.

Sel õppeaastal ei olnud meil võimalik õppeaasta lõpus füüsilises ruumis üksteisega kokku tulla, kuid see-eest kogunes kogu koolipere 5. juunil kell 10:00 Stuudiumisse, kus oli võimalik vaadata õppeaasta lõpuaktust veebivahendusel.

Lõpuaktusel rääkisid liikumisõpetaja, eesti keele õpetaja, õppealajuhataja ja käsitöö- ja kodunduseõpetajaid teemakohaseid haikusid, direktor pidas õppeaasta lõpukõne, tutvustati distantsõppel tehtud töid: 4. klasside pildijäädvustus inimese meeltest, 7.b klassi õpilase Marianne Kalviku luuleteos “Meil aia-äärses tänavas”.

Õpilased erinevates klassidest olid valmis teinud tänuvideo õpetajatele ja lapsevanematele distantsõppel nähtud vaeva eest.

Aktusel kuulutati välja Päikesekillud 2020 kuues erinevas kategoorias.

Aktuse lõpetas ühistants, mille autoriteks olid Alina Simmer ja Marie Marleen Jaanof, tantsu esitas kooli huvijuht Marita Kutsar.

Marita Kutsar
huvijuht

Lõpuaktus hoiti pereringis

Hetkeolukorrast tingituna ei olnud koolil võimalik korraldada traditsioonilist 9. klasside lõpuaktust, kuid sellegipoolest toimus Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis kaks aktust.

12. juuni kell 12:00 leidis aset 9.ac ja kell 13:00 9.b klassi lõpuaktus.

Aktus peeti koolimaja saalis, publikuks oodati iga lõpetaja kohta kahte külalist ja õpetajaid.

Aktusel meenutasid erinevaid õpetajad meie 9. klasse ning lugesid neile südamlikke haikusid. Jagati välja lõputunnistused kõigile 9. klasside õpilastele. Kooli 9. klassi lõpetasid kiituskirjaga Rasmus Jürgenson ja Markus Udam. Lisaks tänati kooli tänukirjaga tublisid õpilasi ning jagati ainekiituskirju.

Marita Kutsar
huvijuht

Kooli tutipidu toimus teistmoodi

Sel õppeaastal toimus tutipidu teisel viisil. Kõik 9. klassi õpilased ja kooli õpetajad olid oodatud Zoom keskkonda 28. mail kell 12:00, kus oli üheskoos võimalik meenutada ja tagasi vaadata olnud aegadele.

Lõpetajatel oli võimalus vaadata videomeenutusi iseendast nii 2. klassis kui 7. klassis. Samuti oli võimalik vaadata beebipilte, 1. klasside õpilased valmistasid lõpetajatele samuti videotervituse, milles andsid omalt poolt 9. klassidele kaasa head soovid. 

Tutipeo käigus oli lõpetajatel võimalik meenutada vana Paide Ühisgümnaasiumi maja läbi videomeenutusi, 8. klassi õpilased valmistasid lõpetajatele videomeenutuse uuest Paide Hillar Hanssoo Põhikooli hoonest.

Kooli aulas kogunesid lõpetajate esimesed klassijuhatajad, kes olid ette valmistanud traditsioonilise üllatusetteaste. Üheskoos räägiti veel juttu ning meenutati käidud kooliteed.

Kell 15:00 kogunesid lõpetajad kooli juurde, kus nad olid riietatud tutipidulisteks ning istutasid oma klassi nimel puu.

Marita Kutsar
huvijuht

Väljakutsest lahenduseni

Foto: erakogu

25.– 29. mail toimunud projektõppenädala „Väljakutsest lahenduseni“ raames kasutasime arenduskeskuste poolt väljatöötatud tööriista ettevõtlikele koolidele. Ühe nädala jooksul tegutsesid 8.a klassi õpilased iseseisvalt, saades selleks juhtnööre Järvamaa, Pärnumaa ja Lääne-Viru Arenduskeskuste loodud veebilehel.  Iga päeva alguses said õpilased veebis uue ülesande, mis tuli lahendada esmalt individuaalselt ning hiljem koos grupiga. Päev algas ülesande kuulamisega ning lõppes päevatöö üleslaadimisega veebikeskkonda. Nädalane rännak, kus samm sammult erinevate tegevuste raames jõuti üheskoos tulemuseni, andis noortele oskuse luua „teekonnast“ tervikpilt ning leida probleemile lahendus. Probleemid, millele lahendusi otsiti olid seotud meid ümbritseva keskkonnaga. See oli noorte valitud teema ja kõnetas kõiki osalejaid. Projektis osalemiseks oli vajalik tahe ja loov mõtlemine. See oli noortel olemas.

Kersti Laastau
õpetaja

Minu idee

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Maikuus tuli 8. klasside õpilastel ettevõtlusõppe raames mõelda välja toode, teenus või tegevus, mis aitaks lahendada mingit probleemi. Ülesande lahendamiseks leiti partnerid, mõeldi, millist probleemi soovitakse lahendada või leevendada ning kellele toode või teenus suunata. Kasutada tuli leidlikkust ja fantaasiat. Ülesannete hulka kuulus müügi kavandamine, reklaami läbimõtlemine, toote valmistamine ja kirjeldamine ning esitlemine. Kokku valmis 7 erinevat toodet ja pakuti välja 7 erinevat teenust. Toodetega sooviti pakkuda tarbijatele erinevaid maitseelamusi ja ilutooteid. Teenuste osas oldi valmis osutama mitmel puhul teenuseid, mis olid seotud tehnika parandamise või hooldamisega. Projekti raames tuli täita aineõpetajate antud ülesandeid. 8.a klassi saksa keelt õppivad õpilased pidid koostama kokkuvõtte saksa keeles ning 8.b klassi õpilased pidid valmistama oma toote kohta reklaami,  mis oli ülesanne eesti keele õpetajalt.

Kersti Laastau
õpetaja

Kooli Päikesekillud on selgunud

Foto: Marita Kutsar

Kooli tunnustussündmusele oli sel aastal võimalik tublisid esitada kuues erinevas kategoorias, milleks olid aasta noor, aasta õpetaja, aasta mees- ja naissportlane, aasta muusik ning aasta tegu/sündmus.

Sel aastal otsustati, et igast kategooriast tõstetakse esile need tublid, kes tunnustust väärivad.

Tänu sellele on meil võimalik välja tuua 21 Päikesekildu erinevates kategooriates:

Marita Kutsar
huvijuht

» Loe edasi

Raamat ajendas uurima muusikute elusid

Viimastel koolinädalatel töötasid 7.b klassi õpilased kirjanduse, muusika-, inimese- ja kunstiõpetuse lõimitud projektiga „Riskikäitumine elus ja kirjanduses“.

Foto: Anne Kivimäe

Juba varem olid nad läbi lugenud Dirk Walbreckeri noorteraamatu „Kambalugu“, milles käsitletakse andeka neiu allakäiguteed ajast, mil ta liitub endast vanematest liikmetest koosneva bändiga. Noormehed on vaimustunud Janis Joplini ja Kurt Cobaini muusikast ning matkivad ka nende elustiili, mille juurde kuulusid narkootikumid ja vabad suhted.
Esimesel projektinädalal analüüsisid õpilased rühmades raamatu sündmustikku, avasid seoseid peategelase Lari allakäigus. Teisel nädalal töötasid nad varalahkunud muusikute elulugudega ja kuulasid nende muusikat, et siis kolmandal nädalal loetu-kogetu tervikuks siduda. Õpilased asetasid kõik inimeseõpetuse tundides õpitu konteksti ning koostasid sotsiaalreklaami plakatid, mis hoiatavad teismelisi sattumast narkootikumide mõju alla, aga kutsuvad üles ka vanemaid märkama oma lapsi ning nende vajadusi.
Projekti esimesel kahel nädalal töötasid õpilased ainult veebis ning õppisid ühiskirjutamise nõkse Google Drive´i jagatud dokumendis. Plakatid sündisid viimasel nädalal aga traditsiooniliselt paberil. Tagasisides ütlesid õpilased, et raamatut oli kergem lugeda, kui inimeseõpetuses oli sõltuvuse teemat eelnevalt käsitletud. Muusikute elulood näitasid, et kõik õpitu elus kehtibki.
Projekti vedasid õpetajad Kaarel Piibeleht, Mariann Kirs ning Anne Kivimäe.

Õpilased märkasid looduses mustreid

Parim võimalus uute teadmiste saamiseks, ideede leidmiseks ning tervislikuks eluviisiks on minna õue, vaadata, märgata, uurida, liikuda, otsida huvitavaid objekte loometegevuseks.

Foto: Erakogu

6-klassid osalesid seekord ühistöös, mis hõlmas käsitöö, tehnoloogia infotehnoloogia, saksa keele ja kehalise kasvatuse tunde.

Õpilased pidid looduses jalutades tabama fotoaparaadiga neile huvipakkuvaid objekte (puud, lilled, kivid, vesi, taevas, maapind jne). Pildistada tuli nii kaugelt kui ka pinda lähemalt. Uue oskuse ja teadmised omandasid lapsed fototöötluse alal. Nii tekkisid tõelised mustrid. Saksa keeles tutvusid looduse teemalise sõnavaraga.

Projektitöö eesmärgiks oli, et noored õpiksid tööjuhendi järgi töötamist, oma aja planeerimist ning tulemuse analüüsimist.

Saadud loodusmustritest trükitakse pildialbum.

Kristi Teder
õpetaja

» Loe edasi

Distantsõppel on nii häid kui halbu külgi

Kui meie oleme möödunud kuudel pidanud kodus kõiki aineid iseseisvalt õppima, siis õpetajate olukord pole samuti kiita olnud. Distantsõppel on nii häid kui ka halbu külgi. Uurisime toimetuse liikmetega nende arvamusi praeguse olukorra kohta.

Õppeained on erineva kaaluga ja seepärast on loomulik, et kehalise kasvatuse õpetaja ei muretsenud nii palju, kui näiteks inglise keele või eesti keele õpetaja. Näiteks Diana Valtini ning ka teiste üheks kõige suuremaks mureks oli osa õpilaste n-ö ärakadumine, tähtaegadest mitte kinni pidamine ning tööde üldse mitte esitamine. „Tagantjärele tehtud töid on väga tüütu taga otsida,” rääkis õpetaja Valtin. Sellepärast pole üllatus, et suurem osa õpetajatest nimetas parimaks nipiks päevaplaani järgimist. Karin Kitt selgitas: „Soovitaksin ikka tõusta enne kella kaheksat ja alustada õppimisega, kuna hommikul on meeled ärksamad ja puhanud.” Õpetaja Valtini arvates aitaks selle nipi rakendamine ree peal püsida, sest muidu kaob järg hoopis. Selgus, et ka õpetajad ise järgivad seda nippi, et mitte päev läbi tööd teha.

Info kogusid kooli ajalehe OliOn toimetus
Teksti kirjutasid ja tsitaadid valisid Laura Kookmaa ja Ana Claudia Klausen

» Loe edasi

1 2 3 82