Kool kui pusle- iga tükk on oluline

29.11.21-03.12.21 toimub PHHPK-s sallivuse nädal “Kool kui pusle- iga tükk on oluline”.
 
Esmaspäeval saadetakse sallivuse teemaline küsitlus 6.-9.klassidele, vastamiseks on aega kuni neiljapäevani
 
Teisipäeval kohtuvad 6.-9.klassi õpilased Sass Hennoga
 
Kolmapäeval kohtuvad 1.klassi õpilased Mare Kannika-Sibritsiga ja 2.-3.klassi õpilased T.O.R.E ringiga
 
Neljapäeval kohtuvad 7.-9.klassi õpilased Immanuel Volkonskiga
 
Reedel külastab meid Foorumteater, kus osaleb 9.a klass ja toimub 9.b klassile osaluskohvik teemadel kiusamine, suhtlemine, tervis ja meelemürgid

Töövarjutund koolis.

Kaheksandate klasside õpilased olid 15. novembril kooli töötajate töövarjud. Kaheteistkümne ameti esindajad olid nõus õpilastele rääkima oma tööst, õpingutest ja isiklikust karjääriteest. Noortel oli võimalik valida koolipsühholoogi, õppealajuhataja, direktori, raamatukoguhoidja, õpetaja, logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, IT-spetsialisti, huvijuhi, juhiabi ja administraatori ameti hulgast endale meelepärane. Kohtumiseks tuli valmistuda ja mõelda, mida vaadata ja uurida. Mitmel õpilasel oli võimalus ka ametiga seotud ülesannet täita. Huvijuhiga juures tuli valmistada plakat, raamatukogus laenutada raamatuid. Klassiõpetajaga kohtunud õpilased kirjutasid: „Kui me jõudsime klassi oli tal tund pooleli. Saime tundi vaadata ja sellest osa võtta. Nägime, kuidas ta tundi andis, milliseid õpetamismeetodeid kasutas ja kuidas ta õpilastega käitus. Pärast tundi saime temalt küsimusi küsida”.

Karjääriõpetuse tunnis andsid õpilased ülevaate kuuldust ja nähtust. Lisan lõigu õpilase kokkuvõttest: „Juurde oskan veel öelda, et saime väga palju teada. Oli tõsiselt huvitav”.

Õppetund, mis oli ilmestatud päriseluliste tegevuste ja näidetega, õnnestus.

Kaheksandas klassis saadud kogemuse põhjal oli 9.b klassi õpilane Marianne Kalvik 18. novembril Ringvaate toimetaja Kai Väärtnõu töövari.

 

Kersti Laastau

õpetaja

Jõulud tulevad salahilju, päev korraga

Koolimajja sisse astuvaid külalisi ja oma rahvast rõõmustavad sellest nädalast alates meie koolimaja fuajees  jõulukroonid. Need kaks ligi 1200st oktaeedriteks vormistatud rookõrrest suurt jõulukrooni valmisid 6.-9. klassi tüdrukute ja poiste ühistööna.

Koostöös arutleti tundides loogilist konstrueerimist, disainiti erinevatest  suurustest kujundid üheks suureks krooniks, abistati üksteist. Lõpuks said ka poisid sõlmetegemise selgeks.

Sellises tegevuses jõuab õpilaseni probleem, miks peab õppima loodusõpetust, ajalugu, tehnoloogiat, käsitööd, kunsti, meie esivanemate kultuuri ja kirjandust. Seekord ei olnud vaja õpikuid, vaid tegutseti jooniseid lugedes. Taustaks mängis jõuluteemaline muusika.

Jõulud tulevad kindlasti,sõltumata selle paha viiruse kimbutamisest. Noored teavad, et kindlasti peab jõuluajal kuusk toas olema. Vähem on kuuldud meie esivanemate kombest meisterdada õlgedest või pilliroost jõulukroone. Rookroonide meisterdamise komme on pärit mereäärsete piirkondade talukultuurist. Roogu korjasid ja kroone valmistasid mitme talu perelapsed koos. Kuna järvakad elavad keset Eestit ja meri on kaugel, siis tuli pilliroog koolil osta.

Järvamaal on tehnoloogia valdkonna õppeainete läbivaks teemaks käesoleval õppeaastal kuulutatud „Juurte juurde”. Oma töö planeerimisel otsivad noored ideid esivanemate poolt algatatud traditsioonidest ning kalendritähtpäevadest.

Projekti valmimisele aitasid kaasa õpetajad Kristi Teder ja Urmas Mäenurm.

 

Kristi Teder

õpetaja

Foto: Kristi Teder

 

Oleme Eesti parimad!

Haridusprogrammi Ettevõtlik Kool parimad edulood kuulutati välja virtuaalsel hariduskonverentsil „Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!“.

Paide Hillar Hanssoo Põhikooli projekt “Sallivad semud” pälvis esimese koha kategoorias Noorte algatus. Samuti projekt saavutas publiku lemmiku auhinna. 

Lisa loe: https://evkool.ee/uudised/palju-onne-selgunud-on-ettevotliku-kooli-edulugude-konkursi-parimad-lood/ 

Tagasivaade konkursile “Minu idee2”.

Probleemi lahendamise oskus on oluline tulevikuoskus. Konkursi “Minu idee2” raames selgusid meie õpilaste mõtted, millist teenust võiks osutada või millist toodet valmistada lisaks olemasolevatele. Ideede generaatoriteks oli 5. – 9. klasside õpilased. Ideid mõeldi välja üksi, gruppides või koos vanematega.

Uute asjade väljamõtlemine eeldab nutikust ja loomingulist. Seda meie õpilastel jagus. Konkursi komisjon vaatas läbi 77 ideed. Probleemi püstitusest ainult ei piisanud. Tuli leida lahendus, kuidas probleemi lahendada. Kõige enam olid südamel lemmikloomade ja abivajajatega seotud probleemid ning nutisüsteemide täiendamine. Kiitust väärivad kõik, kes oma idee tähtajaks postitasid. Kaheksandate klasside õpilastel tuli lisaks töö esitamisele oma ideed tutvustada klassikaaslastele ja vastata sealjuures nende arvukatele küsimustele.

Aktiivsuse ja huvitavate ideede poolest paistsid seekord silma 5.a klassi õpilased.

Viimasel koolipäeval enne vaheaega tunnustati parimaid diplomi või tunnustuskirjaga. Diplom anti Stella Hansonile ja Aaron Maarendile 5.a klassist ning Alissa Ivanovale ja Grete Torpile 8.a klassist. Tunnustuskirja said üheksateist õpilast.

Konkurss “Minu idee2” toimus kooli ettevõtlusnädala raames juba teist korda.

 

Kersti Laastau

karjäärikoordinaator

Hillar Hanssoo 20. mälestusvõistlus kiirmales noortele

Traditsiooniline malevõistlus teenelise pedagoogi ja maletreeneri Hillar Hanssoo mälestuseks toimus laupäeval, 23. oktoobril 2021 Paide Hillar Hanssoo Põhikoolis. Kolmel paralleelturniiril osales 60 õpilast üle Eesti. Mängiti 7 vooru mõtlemisajaga 12+12 minutit partiile aja lisandusega 3 sekundit käigule.

19-a turniiril läks kolmikvõit Tallinna. Kümne osaleja seas võitis maksimaalse seitsme punktiga kuldmedali Jegor Dzjuba, hõbeda Karl Mattias Kokk (6 p) ja pronksi Karl-Ustav Kõlar (5 p). Meie kooli parimana saavutas Robin Randrüüt esikolmiku järel nelja punktiga tubli neljanda koha.  

14-a turniiril osales 26 noort ja tartlased jagasid omavahel kõik medalid. Turniiri võitis 6 punktiga Mikk Kaarel Õim, 2. Kermo Käo (samuti 6 p, kuid nõrgem koefitsient), 3. Kaspar Allas (5p).

10-aastaseid mängis 24 ja medaliheitlus oli kõige ägedam. Kuldmedali võitis 6,5 punktiga Lennart Reintam (Tallinn), sama palju punkte kogunud Aron Sild (Tartu) sai vaid kehvema koefitsiendi tõttu hõbeda. Pronksi saaja selgitati lisapartiiga, mille võitis Lukas Kojus (Pärnu, 5p), 4. Gerret Jaaniste (Pärnumaa, 5p). Suurepärase etteaste tegi ka meie parim – Crisjan Zäuram, kes kogus samuti viis punkti, kuid nõrgem koefitsient jättis Crisjani viiendaks. Hästi esinesid ka meie Steven Lauk ja Sebastian Jaanhold, olles kolme ja poole punktiga vastavalt 11. ja 12. kohal.

Võistluse lõpetamisel autasustati kõiki võistlejaid meene ja diplomiga.

Igati õnnestunud Hillar Hanssoo 20. mälestusvõistluse korraldas Paide Hillar Hanssoo Põhikool koostöös Järva Noorte Maleklubiga. Võistlust toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Toomas Mihkelev

male õpetaja

Kolmandikud tutvusid põhjalikult prügiprobleemiga

Maailmakoristuspäev toimus sel aastal juba neljandat korda. Oma panuse soovis anda ka 3.b klass ja valis pisiprügist puhastamiseks Paide Vallimäe.
Enne koristuspäeva vaatasime mõtlemapanevat videot maailma suurimaks prügiprobleemiks olevatest suitsukonidest. Kui 23. septembril Vallimäele hakkasime minema, võttis teekond sinna üllatavalt palju aega, sest püüdsime üles korjata kõik silma alla jäänud suitsukonid. Koristuspaigas korjasime kokku ka muu pisiprügi – pudelikorgid, kilekotid, tühjad pudelid jms.
Loodusõpetuse tunnis õppisime jäätmeid sorteerima. Et täpsemalt teada saada, mis neist edasi saab, külastasime koos 3.a klassiga Circular Based Waste Management projekti raames Väätsa Prügilat. Saime teada, et prügila toodab jäätmetest gaasi, millega köetakse kõiki oma hooneid, et biojäätmeid kuumutatakse salmonella hävitamiseks enne ladestamist 70 kraadini, et prügimäest saab kunagi kelgumägi ja veel palju muud huvitavat.
Prügiteema lõpetuseks valmisid nii 3.a kui 3.b klassis põnevad meisterdused taaskasutatavatest materjalidest ja esemetest.
Krista Sukk
õpetaja

Muna õpetas kanu

16.oktoobril toimus meie koolis Eesti käsitööõpetajate seltsi sügiskonverents, teemaks ettevõtluse seos käsitöö ja kodunduse tundidega. Ettevõtlikkuse kujunemist toetab igasugune kaasav tegevusõpe. Õpilane on loov, katsetab, mõtleb ise lahendusi, langetab otsuseid individuaalselt ja koostöös. Võimekus mistahes valdkonnas on arendatav.

Kuna meie kool on liitunud ettevõtlike koolide projektiga, on heameel kuulata, kuidas õpilased seda ise mõistavad. Konverentsile oli kutsutud oma tööd esitlema ka meie kooli õpilane Anett Vahtramäe, kes tutvustas üleriigilisel kodunduse olümpiaadil III koha vääriliseks tunnustatud blogi „Aegunud ja värsketest toiduainetest meie pere külmkapis ehk kuidas muna õpetab kana”.

Anett on põhikooli lõpuklassi õpilane, kelle käest on paras aeg küsida, kas ja mil moel on tema tunnetanud ettevõtliku õpilase teemat iseenda arengus. Anett rääkis, et üha enam on meedias  kuulda kliima soojenemisest, toimuvatest katastroofidest, keskkonna saastumisest, mürkidest, aina kasvavatest prügimägedest. Ta peab ennast just selle põlvkonna nooreks, kes saab mingil moel aidata, et meie järeltulijad oleksid terved ja rõõmsad.

Anett rääkis koolis ettevõtlikkuse arendamisest ainult head: „Võtan agaramalt kinni mulle pakutavatest võimalustest. Planeerin teadlikumalt aega. Suudan mõelda raamidest välja, ei karda eksida, sageli tunnen heameelt hakkamasaamisest. Proovin alati midagi uut katsetada, olen loovam.” Veel rõhutas ta:” Olen saanud rohkem esinemiskogemusi. Esinemine viiekümne käsitööõpetaja ees oli paras väljakutse. Sain hakkama ja vastasin julgelt ka saalist tulevatele küsimustele.”

Kristi Teder,
õpetaja

Solberdasime vees ja uurisime veeselgrootuid

KIK-i projekti raames käis 8.a klass kolmapäeval, 13. oktoobril Saadjärve ääres pesitsevas Jääaja keskuses, kus valitud programmiks olid veeselgrootud. Nalja tegi meile kõrgete kummikute ja veepükste jalga panemine. Seda oli vaja, kuna pidime esmalt järve veest ise uurimismaterjali otsima. Selgrootud tuli veest kahvaga kinni püüda, liiva seest need välja otsida ning seejärel neid õppeklassis luubiga vaadelda, nende liigid määrata, üles kirjutada nende nimetused ja omadused.

See programm meeldis enamusele. Näiteks arvas Aleks, et see päev oli meeldiv, sest erines tavapärasest koolipäevast ja et sääraseid väljasõite võiks veel tulla. Rahul oldi sellega, et lõpuks sai klass üheskoos koolimajast välja. Kahjuks ei kuulunud programmi Jääaja keskuse külastus. Olime seal küll algklassides käinud, aga osa oli valmis maksma sooduspileti eest, et seda uuesti näha. Õnneks jäi selleks aega. Olime rahul ka bussijuhi ning sõiduga. Juhiks oli meie kunagine informaatikaõpetaja Andrus Kopliste.

Selliseid ekskursioone, kus saab silmaringi laiendada, võiks veel tulla, ütles enamik 8.a klassi õpilasi. Päev hiljem tegi sama programmi läbi 8.b klass.

 

Tauri Tupits
õpilane

 

1 2 3 91