Meie riik ja meie lugu 10. aprill kersti.kivisoo
9. aprillil, kui kooli õpilased olid töövarjudeks, käisid õpetajad ja töötajad riigikogus ja Kumus. Kooli üheks ülesandeks on arendada õpilaste kodanikupädevusi. Kõige kergem on rääkida asjadest, mida oled ise näinud või kogenud.
Seega tuli ette võtta käik meie Eesti riigi ühte olulisemasse majja Toompeal. Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi. Tema tähtsamad ülesanded on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Rahva otsene osalemine riigivalitsemises on praktikas võimatu, seetõttu valib rahvas endi hulgast esinduskogu ehk Riigikogu. Nii teostab rahvas hääleõiguslike Eesti kodanike kaudu riigivõimu. Kooli töötajaid võttis riigikogus vastu Järvamaa esindaja Pipi-Liis Siemann, kes rääkis oma töökogemusest riigikogus, tutvustas riigikogu töökorraldust ja viis meid üles torni lipu juurde. Vestlustes keskendusime peamiselt õpetajaid puudutavatele haridusteemadele.
Päev lõppes Kumus giidi abil süvenedes ajaloosse näitusel "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst." Näitus esitas ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. Ametlikud ettekirjutused nõukogude kultuurielule püsisid kuni 1980. aastateni. Soovitame kõigil näitust ise vaatama minna.
Aitäh Pipi-Liis Siemannile, kes oli valmis meid vastu võtma!
Seega tuli ette võtta käik meie Eesti riigi ühte olulisemasse majja Toompeal. Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu küsimusi. Tema tähtsamad ülesanded on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. Rahva otsene osalemine riigivalitsemises on praktikas võimatu, seetõttu valib rahvas endi hulgast esinduskogu ehk Riigikogu. Nii teostab rahvas hääleõiguslike Eesti kodanike kaudu riigivõimu. Kooli töötajaid võttis riigikogus vastu Järvamaa esindaja Pipi-Liis Siemann, kes rääkis oma töökogemusest riigikogus, tutvustas riigikogu töökorraldust ja viis meid üles torni lipu juurde. Vestlustes keskendusime peamiselt õpetajaid puudutavatele haridusteemadele.
Päev lõppes Kumus giidi abil süvenedes ajaloosse näitusel "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst." Näitus esitas ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. Ametlikud ettekirjutused nõukogude kultuurielule püsisid kuni 1980. aastateni. Soovitame kõigil näitust ise vaatama minna.
Aitäh Pipi-Liis Siemannile, kes oli valmis meid vastu võtma!
