Moodul 1. Sooliste eelarvamuste mõistmine teadusvaldkonnas

Moodul 1. Sooliste eelarvamuste mõistmine teadusvaldkonnas

Ülevaade

See sissejuhatav moodul keskendub laialt levinud soostereotüüpide mõistmisele, mis kujundavad ühiskondlikku arusaama teadusest kui meessoo poolt domineeritud valdkonnast. 

Moodulis uuritakse, kuidas kultuurilised narratiivid ja meediakujutised mõjutavad tüdrukute huvi, enesekindlust ja osalust teadushariduses ning -karjääris. 

Osalejad saavad ülevaate nende stereotüüpide päritolust, nende mõjust naisõpilastele ning strateegiatest, kuidas neid hoiakuid vaidlustada ja järk-järgult lammutada. 

Mooduli eesmärgid

Selle mooduli lõpuks suudavad osalejad:

  • tuvastada levinumaid soostereotüüpe teaduse ja STEM-valdkondadega seoses;
  • analüüsida, kuidas kultuurilised narratiivid kinnistavad teaduse seostamist mehelikkusega;
  • hinnata meedia rolli tüdrukute teadusalaste arusaamade kujundamisel;
  • uurida strateegiaid, mis aitavad kujundada teadusest kaasavamat kuvandit nii kultuurilises kui ka hariduslikus kontekstis.

 

Osa 1. Sissejuhatus soostereotüüpidesse teaduses

Enesehindamise küsimused:

  • Milliseid soorollide stereotüüpe näed oma kogukonnas?
  • Kas oled alati soovinud teha seda, mida praegu teed? 

Osa 2. Kultuurilised arusaamad ja nende mõju

Eneseanalüüsi küsimused:

  • Milline narratiiv on sinu kultuuris levinud?
  • Kas oled viimastel aastakümnetel märganud muutusi selles narratiivis?

Osa 3. Meedia roll stereotüüpide kinnistamisel – juhtumianalüüs

Ühiskondlikud hoiakud naiste suhtes teaduses eri piirkondades - juhtumianalüüs

Juhtumiuuring 1: Põhjamaad – Rootsi edumeelsed poliitikad

Rootsit tuuakse sageli esile kui üleilmset liidrit soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, sealhulgas STEM-is. Riiklikud poliitikad toetavad aktiivselt naiste osalust teaduses, pakkudes näiteks riiklikult toetatud lastehoidu, pikendatud vanemapuhkust ja soolisi kvoote kõrghariduses. Need meetmed aitavad murda süsteemseid tõkkeid, mis tavaliselt takistavad naisi teaduskarjäärile pühendumast.

Hoolimata edumeelsetest sammudest püsib teatav sooline segregatsioon valdkondade lõikes. Naised on hästi esindatud bioteadustes ja meditsiinis, kuid alaesindatud inseneerias ja tehnoloogias. Uuringud näitavad, et kultuurilised ootused soorollide osas mõjutavad endiselt alateadlikult karjäärivalikuid (Bobbitt-Zeher, 2019). 

Peamine järeldus: Edumeelsed poliitikad võivad leevendada süsteemseid takistusi, kuid kultuurilised hoiakud mõjutavad siiski naiste osalust teatud STEM-valdkondades. 

Juhtumiuuring 2: Ida-Aasia – Hiina akadeemiline surve ja kõrge STEM-osalus

Hiinas soosib ühiskondlik rõhuasetus akadeemilisele edule ja tulemustele orienteeritud hariduskäsitlust, mis viib suhteliselt kõrge naiste osaluseni STEM-is. 2021. aastal moodustasid naised 40% STEM-erialade lõpetajatest – tunduvalt suurem osakaal kui paljudes lääneriikides (UNESCO, 2021).

Siiski püsivad soolised eelarvamused nt juhtivatel ametikohtadel. Naisi jäetakse edutamisel sageli kõrvale ning neid saadavad stereotüübid, mille kohaselt neil puudub kõrgetel ametipositsioonidel vajaminev enesekindlus. Traditsioonilised väärtused, mis rõhutavad naise rolli perekonnas, võivad samuti piirata karjääriarengut (Chen jt, 2020).

Peamine järeldus: Akadeemilist saavutust väärtustav kultuur võib suurendada osalust STEM-is, kuid traditsioonilised soorollid võivad siiski takistada naiste karjääri edasiminekut. 

Juhtumiuuring 3: Sahara-tagune Aafrika – Juurdepääsu ja esindatuse probleemid

Sahara-taguses Aafrikas piiravad naiste osalust STEM-is mitmed süsteemsed takistused, nagu piiratud haridusele ligipääs, varajased abielud ja ühiskondlikud ootused. Näiteks Nigeerias moodustavad naised vähem kui 20% teadusspetsialistidest (UNESCO, 2021).

Algatused nagu African Women in Science and Engineering (AWSE) püüavad neid erinevusi tasandada, pakkudes noortele naistele mentorlust ja stipendiume. Siiski takistavad ühiskondlikud hoiakud naiste sisenemist traditsiooniliselt meessoo domineeritud valdkondadesse nagu inseneeria ja füüsika (Aina, 2020).

Peamine järeldus: Struktuursed sekkumised on võtmetähtsusega piirkondades, kus kultuurilised ja süsteemsed takistused piiravad naiste ligipääsu STEM-ile. 

Juhtumiuuring 4: Põhja-Ameerika – Sooline lõhe juhtimistasandil

Ameerika Ühendriikides ja Kanadas omandavad naised peaaegu poole kõigist STEM-bakalaureusekraadidest, kuid on alaesindatud juhtivatel ametikohtadel ja kõrgtehnoloogiasektoris. Nn „lekkiva toru“ nähtus kirjeldab olukorda, kus ühiskondlikud hoiakud, töökultuur ja varjatud eelarvamused takistavad naistel STEM-karjääris edasi liikumast (National Science Foundation, 2021).

Programmid nagu Girls Who Code ja muud algatused varjatud eelarvamuste vähendamiseks värbamises on toonud edusamme, kuid STEM-i nähakse endiselt peamiselt meeste valdkonnana. Meedia kujutab teadlasi sageli viisil, mis tugevdab neid stereotüüpe (Eagly & Wood, 2020).

Peamine järeldus: Isegi piirkondades, kus hariduslik osalus on kõrge, võivad süsteemsed eelarvamused ja kultuurilised narratiivid piirata naiste karjäärivõimalusi STEM-is. 

 

Allikad:

Aina, T. (2020). Addressing gender gaps in African STEM education. Journal of Gender Studies, 18(2), 123-135. https://doi.org/10.1080/14758420

Bobbitt-Zeher, D. (2019). Gender bias in science: A persistent global challenge. Gender and Society, 33(4), 567-585. https://doi.org/10.1177/12345678

Chen, X., Zhang, Y., & Wang, Q. (2020). Confucian values and gender roles in Chinese STEM fields. Asian Journal of Education, 45(3), 289-302. https://doi.org/10.1080/12345678

Eagly, A. H., & Wood, W. (2020). Gender stereotypes in the media: Implications for STEM participation. Annual Review of Psychology, 71, 315-340. https://doi.org/10.1146/annurev.psych.71.102018

National Science Foundation. (2021). Women, minorities, and persons with disabilities in science and engineering. Arlington, VA: National Science Foundation.

UNESCO. (2021). Cracking the code: Girls’ and women’s education in STEM. Paris: UNESCO Publishing 

 

Eneseanalüüsi küsimused:

  1. Milline hoiak naiste suhtes neljast juhtumiuuringust kõlas kõige enam kokku sinu kultuurilise kontekstiga?
  2. Milliseid konkreetseid samme võiksid astuda õpetaja, lapsevanema või mentorina, et vaidlustada ühiskondlikke hoiakuid ja julgustada rohkem tüdrukuid STEM-iga tegelema? 

Osa 4. Muutuste strateegiad – kriitilise meediakirjaoskuse harjutus

Meedia roll stereotüüpide kinnistamisel – juhtumianalüüs

Juhtumiuuring 1: Sooline kujutamine populaarmeedias – Hollywoodi roll tüdrukute püüdluste kujundamisel

Taust: 
Hollywoodi filmid ja telesarjad on ajalooliselt kinnistanud soolisi stereotüüpe, kujutades teadlasi ja insenere valdavalt meestena. Näiteks kehastab Tony Stark (Raudmees) Marveli filmides arhetüüpi “geeniusest meesleiutaja”, samas kui naistegelased esinevad sageli kõrvalrollides abistajate või armastuse huviobjektidena, mitte STEM-valdkonna juhtfiguuridena.

Mõju tüdrukute püüdlustele: 
Uuringud on näidanud, et sellised kujutised tugevdavad arusaama, et teadus ja tehnoloogia on “meeste alad”. Steinke (2017) uuring näitas, et meediakuvandid mõjutavad laste arusaamu teadlastest ning tüdrukud kujutavad end vähem tõenäoliselt edukatena STEM-karjääris. Need narratiivid pärsivad alateadlikult tüdrukute huvi valdkondade vastu, mida peetakse vastuolus olevaks traditsioonilise naiselikkusega.

Positiivsed meedianäited: 
Viimastel aastatel on tehtud pingutusi nende stereotüüpide murdmiseks. Näiteks film “Varjatud figuurid “ (Hidden Figures, 2016) tõstis esile kolme afroameeriklannast matemaatiku panust NASA-s, inspireerides paljusid tüdrukuid STEM-karjääri kaaluma. Film käivitas globaalse arutelu esindatuse tähtsuse üle ja julgustas haridusasutusi kaasama õppekavadesse mitmekesiste nais-STEM-tegelaste lugusid. 

Peamine järeldus: 
Traditsiooniline meedia küll sageli taastoodab soolisi stereotüüpe, kuid positiivsed näited nagu “Varjatud figuurid” võivad muuta kultuurinarratiive ja innustada tüdrukuid püüdlema teadus- ja tehnoloogiakarjääride poole.

Juhtumiuuring 2: Reklaamid ja raamatud – alateadlike sõnumite mõju

Taust: 
Reklaamid ja lastekirjandus tugevdavad sageli soopõhiseid arusaamu võimetest ja karjäärivalikutest. Mänguasjareklaamides näeme poisse teaduskomplektide ja ehitusklotsidega, samas kui tüdrukud mängivad nukkude või ilutoodetega. Samuti esineb lasteraamatutes sagedamini poisstegelasi kui seiklejaid ja leiutajaid, samal ajal kui naispeategelased, kes paistavad silma STEM-is, on haruldased.

Mõju püüdlustele: 
Korduvalt sellise sisuga kokkupuutumine kujundab laste arusaamu sellest, mis on “sobiv” nende soole. Weisgram jt (2018) uuring näitas, et tüdrukud, kes puutusid kokku soostereotüüpsete reklaamidega, tundsid väiksemat huvi STEM-iga seotud mänguasjade ja tegevuste vastu, isegi kui need olid neile kättesaadavad.

Positiivsed meediaalgatused: 
Sellised algatused nagu GoldieBlox on püüdnud neid norme murda, luues reklaame ja mänguasju, mis ärgitavad tüdrukuid inseneeriaga tegelema. Reklaamis “GoldieBlox and the Spinning Machine” ehitavad tüdrukud keerulise Goldbergi masina, edastades sõnumi, et tüdrukud on inseneerias ja probleemide lahendamises võimekad. Samuti tutvustab Andrea Beaty raamat “Ada Twist, Scientist” tugevat ja uudishimulikku naispeategelast, kes paistab silma teaduses ning aitab noortel lugejatel tunda end STEM-is kuuluvana.

Peamine järeldus: 
Kuigi traditsioonilised reklaamid ja raamatud sageli tugevdavad piiravaid stereotüüpe, võivad sihipärased ja kaasavad meediainitsiatiivid oluliselt mõjutada tüdrukute arusaama STEM-ist kui realistlikust ja inspireerivast karjäärivalikust.

 

Allikad:

Steinke, J. (2017). Adolescent girls’ STEM identity formation and media images of scientists. Frontiers in Psychology, 8, 716. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2017.00716

Weisgram, E. S., Fulcher, M., & Dinella, L. M. (2018). The role of gender-typed play and STEM-related toys in young children’s STEM interest. Journal of Applied Developmental Psychology, 54, 1-7. https://doi.org/10.1016/j.appdev.2017.11.004

 

Eneseanalüüsi küsimused:

  • Kuidas on meedia kujutanud teadlasi või insenere ning kuidas on see mõjutanud sinu arusaama sellest, kes kuulub STEM-valdkonda?

  • Kas suudad meenutada konkreetseid näiteid filmidest, raamatutest või reklaamidest, mis on kujundanud sinu arusaamu? 

     

Osa 5. Muutuste strateegiad – kriitilise meediakirjaoskuse harjutus

Sooliste stereotüüpide käsitlemine STEM-valdkonnas nõuab mitmetasandilist lähenemist, mis hõlmab kriitilist meediakirjaoskust, mitmekesiste eeskujude esiletoomist ning õpetajate ja vanemate aktiivset kaasatust. Allpool on välja toodud võimalikud muutuste strateegiad koos veebipõhiste lisamaterjalidega.

1. Kriitilise meediakirjaoskuse arendamine stereotüüpide vaidlustamiseks

  • Haridusprogrammide rakendamine: rakenda õppekavadesse teemasid, mis õpetavad õpilasi meediasõnumeid kriitiliselt analüüsima, aidates neil soosereotüüpe tuvastada ja küsitavaks seada.
  • Analüütiliste arutelude soodustamine: Julgusta avatud arutelusid meedias kujutatud soorollide teemal, võimaldades õpilastel sõnastada oma arusaamu ja vaidlustada eelarvamusi.
  • Mitmekesise meediasisu kasutamine: Too klassiruumi erinevaid meedianäiteid, kus soorolle kujutatakse ebatraditsioonilisel viisil, et laiendada õpilaste perspektiive. 
Veebipõhised materjalid:

2. Mitmekesiste eeskujude esiletõstmine teaduses hariduse ja meedia kaudu

  • Tõsta esile nais­teadlasi: Kaasa haridusmaterjalidesse ja meediasse lugusid ja saavutusi naistest STEM-valdkondades, pakkudes õpilastele samastumisväärseid eeskujusid.
  • Loo kaasavat sisu: Arenda ja levita meediasisusid, mis kujutavad STEM-erialade mitmekesisust ja aitavad murda traditsioonilisi stereotüüpe.
  • Toeta esindatuse suurendamise algatusi: Osale programmides, mis tegelevad alaesindatud rühmade nähtavuse tõstmisega STEM-valdkonnas.
Veebipõhised materjalid:

3. Õpetajate ja vanemate teadlikkuse suurendamine nende rollist stereotüüpide vastu võitlemisel

Professionaalne areng: Paku õpetajatele koolitusi, mis aitavad neil teadvustada ja käsitleda oma eelarvamusi ning rakendada kaasavaid õpetamisvõtteid.

Vanemate kaasamine: Paku vanematele ressursse ja töötubasid, mis aitavad mõista soostereotüüpide mõju ning toetada laste huvi STEM-valdkondade vastu sõltumata nende soost.

Koostöised algatused: Toeta koostööd koolide ja perede vahel, et luua toetav keskkond, mis julgustab traditsiooniliste soorollide ümbermõtestamist.

Veebipõhised materjalid:

 

Enesehindamise küsimused:

  • Kui kindlalt tunned end soostereotüüpide äratundmisel ja käsitlemisel meedias, mida tarbid?
  • Milliseid samme saad astuda, et kriitiliselt hinnata ja vaidlustada neid stereotüüpe oma isiklikus või tööelus? 

 

Lisainfo ja -allikad:

Avaldatud 02.05.2025. Viimati muudetud 16.05.2025.