Ülevaade
Õpetamismeetodid loodusteaduste ainete jaoks.
See moodul keskendub tüdrukute kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuste arendamisele, et suurendada nende edukust ja kaasatust loodusteadustes.
Osalejad õpivad tõenduspõhiseid õpetamismeetodeid ja aktiivõppe strateegiaid, mis toetavad nende oskuste kujundamist loodusteaduste klassiruumis.
Moodul rõhutab uurimuslikku õpet, koostööl põhinevat probleemilahendust ning reaalse maailma rakenduste integreerimist, et muuta loodusteadused tüdrukute jaoks ligipääsetavamaks ja köitvamaks.
Mooduli eesmärgid
- Mõista kriitilise mõtlemise ja probleemilahenduse tähtsust loodusteaduste hariduses.
- Õppida tõhusaid õpetamismeetodeid, mis aitavad neid oskusi õpilastes, eriti tüdrukutes, arendada.
- Uurida strateegiaid, kuidas integreerida reaalseid probleeme loodusteaduste õppekavadesse.
- Arendada tunni- ja tegevuskavu, mis toetavad kaasavat ja motiveerivat õpikeskkonda.
Osa 1. Kriitilise mõtlemise ja probleemilahenduse tähtsus
Enesehindamise küsimused
- Kuidas julgustada noori tüdrukuid kriitiliselt mõtlema igapäevastes olukordades?
- Milliseid strateegiaid kasutada tüdrukute enesekindluse arendamiseks väljakutsete ja probleemide lahendamisel?
- Mida veel saan teha, et aidata vähendada soolist lõhet STEM-hariduses?
Osa 2. Uurimuslik õpe loodusteadustes
Enesehindamise küsimused
- Mida saad teha, et edendada võrdset osalemist ja kaasatust rühmatöödes?
- Too näide katsest, mis julgustaks tüdrukuid küsimusi esitama ja kriitiliselt mõtlema.
- Kui tihti soodustad uurimuslikku õpet oma tundides?
Osa 3. Teaduse rakendamine päriselus
Tekst
Päriseluliste probleemide, nagu kliimamuutused, tervishoid ja tehnoloogia, integreerimine õppetundidesse aitab õpilastel mõista STEM-valdkonna olulisust ja seotust igapäevaeluga.
Päriselulisi probleeme käsitledes tutvume ka mõne naisteadlasega, kes võivad olla tüdrukutele eeskujuks ja inspiratsiooniallikaks.
Kliimamuutused
Kui vaatleme kliimamuutusi, siis näeme, et need mõjutavad peaaegu kõiki meie eluvaldkondi — ilmast ja temperatuurist kuni toiduainete ja toiduahela toimimiseni.
Heites pilgu dr Sylvia Earle'ile, maailmakuulsale merebioloogia eksperdile, näeme inspireerivat eeskuju. Dr Earle oli esimene naine, kes juhtis Ameerika Ühendriikide Riiklikku Okeanograafia ja Atmosfääri Administratsiooni (NOAA) ning ta on olnud aktiivne merekaitse ja hariduse eestkõneleja.¹
Sylvia Earle pidi oma karjääri jooksul tihti silmitsi seisma soolise eelarvamusega.
1964. aastal kutsuti ta kuuenädalasele ekspeditsioonile India ookeanile Rahvusliku Teadusfondi uurimislaevaga. Tegemist oli äärmiselt nõudliku tööga, mida sel ajal naistele sageli ei pakutud, kuid Earle oli harjunud teaduslikes keskkondades ainsana naisena olema ning kasutas võimalust täielikult ära.¹
Vaatamata igapäevastele soolistele tõketele, saavutas dr Sylvia Earle erakordselt eduka karjääri. 1990. aastal määrati ta NOAA peateadlaseks, olles esimene naine selles ametis. Lisaks oma teadustööle ja juhtimistegevusele on dr Earle saanud üheks juhtivaks merekaitse eestkõnelejaks, kirjutanud raamatuid ja teinud dokumentaalfilme, et tõsta teadlikkust ja võidelda kliimamuutuste vastu.
Tervishoid
Kui vaatame näiteks naisi STEM-karjäärides (teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika), siis Ameerika Ühendriikides töötab STEM-valdkonnas vaid 24% kogu elanikkonnast.
Kuigi Ameerika Ühendriikide rahvastik jaguneb peaaegu võrdselt — 49,5% mehi ja 50,5% naisi —, moodustavad naised STEM-karjääride töötajatest ainult 35%.²
Teaduspõhises tervishoiuvaldkonnas on siiski palju edukaid naisi. Üheks näiteks on Magdia De Jesus, kes töötab Pfizeris ülemaailmse meditsiini ja ohutuse teadusstrateegia ning portfelli juhina.
"Töötades teadusüksuste ja väliste partneritega, arendab ta strateegiaid, mis toetavad ja edendavad Pfizeri ülemaailmse teadus-, arendus- ja meditsiinirühma tööd. Enne Pfizerisse siirdumist pidi Magdia ületama mitmeid soolisi takistusi. Ta tundis survet pidevalt tõestada oma pädevust. Sageli koges ta, et soovitud võimaluste 'uks ei avanenud'. Lisaks pidi ta toime tulema 'tingimusliku kaasamisega', mis andis tunde, et ta ei saa olla oma täielikult autentne mina."²https://www.pfizer.com/news/articles/5_inspiring_stem_women_who_are_mak…
Magdia on vaid üks näide edukast naisest teaduspõhises tervishoiuvaldkonnas, kes on pidanud tööalaseid soolisi tõkkeid ületama.
Pfizer on hea näide ettevõttest, mis edendab ja toetab naisi STEM-karjäärides.
Lisalugemiseks leiab rohkem edulugusid ja infot naiste soolistest takistustest ülesaamise kohta töökeskkonnas.
Allikad
¹ https://www.womenshistory.org/education-resources/biographies/sylvia-ea…;
² https://www.pfizer.com/news/articles/5_inspiring_stem_women_who_are_mak…
Enesehindamise küsimused
- Kas oskad tuua näiteid edukatest naistest teaduspõhistes tehnoloogiavaldkonna ametites?
- Kuidas saaksid neid päriselulisi probleeme integreerida oma õppetundidesse?
- Kas need eeskujud inspireerivad sind?
Osa 4. Koostööpõhised ja reflekteerivad praktikad
Lugemistekst
Milliseid õpetamismeetodeid saame kasutada, et edendada meeskonnatööd, kriitilist mõtlemist ja probleemilahendusoskusi ning samal ajal tegeleda sooliste tõketega STEM-valdkonnas?
Koostööpõhine projektõpe
Siin saame anda tüdrukutele ülesandeks päriselul põhinevad loodusteaduslikud rühmatööd. Need võivad näiteks hõlmata teaduslike eksperimentide läbiviimist.
Oluline on julgustada kriitilist mõtlemist ja probleemilahendusoskuste arendamist.
Paluge õpilastel uurida teemat, analüüsida probleeme ja väljakutseid ning leida lahendusi, kasutades probleemilahendamise tehnikaid.
Tundides saab kasutada ka juhtumiuuringuid edukatest naistest, kes on töötanud kliimamuutuste ja tervishoiu valdkondades.
Meeskonnapõhised väljakutsed
Mõtle välja STEM-valdkonnaga seotud väljakutsed õpilastele.
Määra igale õpilasele kindel roll, näiteks uurija, disainer, tehnik või projektijuht.
Julgusta õpilasi kriitiliselt mõtlema ja rakendama analüütilisi oskusi vastavalt oma konkreetsele rollile.
Tüdrukutele tuleks selgitada, et nad suudavad edukalt täita kõiki rolle — soolised eelarvamused ei tohiks piirata nende võimalusi ega eneseusku.
Uurimuslik õpe
Palu õpilastel ise välja mõelda mõned STEM-teemalised küsimused.
Nad peaksid neid küsimusi uurima ja lahendusi otsima rühmades. Julgusta õpilasi teemasid süvitsi uurima ja vastuseid iseseisvalt leidma.
Kõik õpilased peaksid aktiivselt osalema, kogutud teavet analüüsima ja oma järeldusi tegema.
Näide
Küsimus: "Kuidas kasvab maasikas?"
Selle asemel, et lihtsalt kuulata loengut viljade ja taimede kasvust, istutavad õpilased ise maasikataimi, jälgivad nende kasvu, lahendavad kasvamisel tekkivaid probleeme, uurivad erinevate tingimuste mõju taimede arengule ning teevad vaatluste põhjal järeldusi.
Lisainfo
- Naised STEM-valdkonnas – statistika: https://www.stemwomen.com/women-in-stem-statistics-progress-and-challen…
- 10 parimat naisrollimudelit tehnoloogiavaldkonnas: https://www.theguardian.com/guardian-professional/women-leadership-blog…;